Enn Vetemaa
| Enn Vetemaa | |
|---|---|
 Enn Vetemaa esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 | |
| Sündinud |
20. juuni 1936 Tallinn[1] |
| Surnud |
28. märts 2017 (80-aastaselt) Tallinn |
| Haridus |
Tallinna Tehnikaülikool Eesti Muusikaakadeemia |
Enn Vetemaa (20. juuni 1936 Tallinn – 28. märts 2017 Tallinn) oli eesti kirjanik ja helilooja.
Ta õppis Tallinna 22. Keskkoolis. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiainsenerina ja 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Konservatooriumis olid tema õpetajate seas Anatoli Garšnek ja Heino Eller. Vetemaad juhendas Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis heliloomingu alal Boris Kõrver ja Edgar Arro.[2]
Ta töötas Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959–1960), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963–1965), Eesti Televisiooni vanemtoimetaja ning kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana (1965–1969), Kirjanike Liidu luulekonsultandina (1969–1976), kirjastuse Kupar juhina. Oli ka vabakutseline kirjanik.
Vetemaa kuulus aastast 1994 Eesti Heliloojate Liitu ja aastast 1966 Eesti Kirjanike Liitu.[2][3]
Vetemaal oli suvila Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas. Teda on ristinud Uku Masing.[4]
Vetemaa meelisžanriks oli instrumentaalkontsert (sealhulgas kontserdid fagotile, oboele, trompetile) ja ta eelistas saksofonikvartetti (kirjutas 3 saksofonikvartetti, saksofonikvinteti, "Juunimuusikat").[2]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Enn Vetemaa on kirjutanud luuletusi, jutustusi, romaane, näidendeid, filmistsenaariume, muusikatekste, publitsistikat ja tõlkinud peamiselt laulusõnu (nt Frederick Loewe'i muusikalile "Minu veetlev leedi"), aga ka muid tekste.
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]
- "Monument", Loomingu Raamatukogu nr 1 1965
- Libreto Veljo Tormise ooperile "Luigelend", 1966
- "Pillimees", Loomingu Raamatukogu 1967
- "Väike romaaniraamat" ("Monument", "Pillimees", "Väike reekviem suupillile"), Eesti Raamat 1968
- "Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale" (teledraama), Looming 1968
- "Munad hiina moodi", Looming 1969
- "Kalevipoja mälestused", Looming 1971; Eesti Raamat 1985; 2001, ISBN 9985783395
- "Väike romaaniraamat" II ("Munad hiina moodi", "Kalevipoja mälestused"), Eesti Raamat 1972
- "Õhtusöök viiele", kogumikus "Eesti näidendeid 1972", 1974, lavastus Draamateatris 1972
- "Püha Susanna ehk Meistrite kool", Loomingu Raamatukogu 1974, lavastus Draamateatris 1974, telefilm 1984, ooper 1986
- "Jälle häda mõistuse pärast" (näidend) Loomingu Raamatukogu 1975
- "Roosiaed", Loomingu Raamatukogu 1976
- "Hõbedaketrajad", Looming 1976; Eesti Raamat 1977; Kuldsulg 1999
- "Väike näidendiraamat", Eesti Raamat 1977
- "Jälle Püha Susanna ehk Armastuse kool", Loomingu Raamatukogu 1978
- "Ah soo... Või nii!!!", Looming 1979 ja 1983; raamatuna 1984
- "Väike näidendiraamat" II, Eesti Raamat 1979
- "Eesti näkiliste välimääraja", Looming 1980; Eesti Raamat, 1983; Kirjastuskeskus 2004, ISBN 9985950739
- "Väike näidendiraamat" III (muu hulgas "Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool"), 1981
- "Möbiuse leht", Looming 1984; Eesti Raamat 1985, 1990
- "Tuul Olümposelt tuhka tõi", lavastus 1986 Draamateatris
- "Tulnuk", Loomingu Raamatukogu 1987
- "Tulnuk. Munad Hiina moodi", Eesti Raamat 1988, ISBN 5450002041
- "Krati nimi oli Peetrus", Kupar 1991; Kirjastuskeskus 2007, ISBN 9789985974926
- "Pomm Eesti peaministrile", Kupar 1992
- "Eesti luupainaja aabits", 1993
- "Risti rahvas" 1, Kupar 1994, ISBN 9985610512
- Libreto Alo Mattiiseni ooperile "Dispuut", 1995[5]
- "Varasügise aiad", Kupar 1996, ISBN 998561108X
- "Maui on parim!", Kupar 1997, ISBN 9985611683
- "Risti rahvas" 2, Kupar 1998, ISBN 9985611225
- "Tunneli lõpus ootab puusärk", Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus 1999, ISBN 9985606442
- "Väike näidendiraamat" IV, Kupar 2000, ISBN 998561237X
- "Neitsist sündinud", Tänapäev 2000, ISBN 9985931262
- "Rott Romulus Paburitski tänavast", 2001, ISBN 9985782321
- "Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister", Tänapäev 2002, ISBN 9985620852
- "Vaba Vaimu Vennaskond", Tänapäev 2006, ISBN 9985624610
- "Väike näidendiraamat" V, Kirjastuskeskus 2006, ISBN 9985972740
- Libreto Alo Põldmäe ooperile "Kontrabass-kuningatütar", 2006[6]
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Enn Vetemaa: Õigus surma mõjutada" Eesti Päevaleht, 28. veebruar 2007
- "Enn Vetemaa: eestlasena eestlastest" Postimees, 9. veebruar 2008
- "Enn Vetemaa: parlamendiliikmed kui loovisikud" Postimees, 3. mai 2008
- "Enn Vetemaa: noortele võib kuuluda tulevik, kuid olevik kuulub vanadele!" Postimees, 2. veebruar 2011
Heliloomingut
[muuda | muuda lähteteksti]Heliloojana kirjutas ta eelkõige 1990. aastatel instrumentaalteoseid.
_Enn_Vetemaa.jpg)
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1966–1990 kuulus NLKP-sse.
2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kuid ei pääsenud riigikokku.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1973 – Juhan Smuuli nimeline preemia (romaani "Õhtusöök viiele" eest)
- 1975 – Juhan Smuuli nimeline preemia (romaani "Püha Susanna ehk meistrite kool" eest)
- 1976 – Juhan Smuuli nimeline preemia (romaani "Jälle häda mõistuse pärast" eest)
- 1977 – Eesti NSV teeneline kirjanik
- 1997 – Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse III preemia ("Kellele lüüakse laevakella")
- 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[7]
- 2006 – Maarja-Magdaleena pronkskuju[4]
- 2007 – Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse ergutuspreemia ("Sofia", koos Erki Aulega)
- 2007 – Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse äramärgitud töö ("Gustav Naani hiilgus ja viletsus", koos Erki Aulega)
- 2009 – Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse äramärgitud töö ("Ühekäeline bandiit", koos Erki Aulega)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Estonian Literature:Enn Vetemaa
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Valner Valme (28.03.2017). "Suri Enn Vetemaa". ERR.
- ↑ Rutt Ernits (28.03.2017). "Aksel Tamm: Enn Vetemaa tegi meie elu keerulisel ajal kergemaks". ERR.
- ↑ 4,0 4,1 "Enn Vetemaa on lahkunud". Raplamaa Sõnumid. Nädaline OÜ. 29.03.2017.[alaline kõdulink]
- ↑ "Alo Mattiiseni looming". opetaja.edu.ee. EENet.
- ↑ "[[Villu Valdmaa]]". Estonia teater. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2017.
{{netiviide}}: erinev URL ja vikilink (juhend) - ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kirjanik okup. Eestist hädas küsimustega". // Eesti Päevaleht nr 5, 19. jaanuar 1974, lk 1 ja 2
- "Enn Vetemaa kirjutas romaani poja abiga" Kroonika, 13. veebruar 2001
- Tarmo Rajamets. "Kurioosne luksväljaanne Enn Vetemaa näkiraamatust" Eesti Ekspress, 3. juuli 2002
- "Enn Vetemaa: Õigus surma mõjutada" Eesti Päevaleht, 28. veebruar 2007
- Jüri Aarma. "Enn Vetemaa: Võtan oma elu kui teatrit" Maaleht, 30. august 2007 (intervjuu)
- Olev Remsu "Parteilane vaeb kommunisti" – Sirp, 12. august 2011
- Jelena Skulskaja "Enn Vetemaa seni ilmumata intervjuus: kõik ajad on koledad ainult eemalt vaadates", 1. aprill 2017
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Enn Vetemaa |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Enn Vetemaa |
- "Kirjanik Enn Vetemaa kingib kõigile Eesti riigikoolidele kogupereraamatu "Rott Romulus Paburitski tänavast""
- ERR-i video Vaino Väljase ja Enn Vetemaa intervjuust Delfi, 25. detsember 2008
- Katkenud vestlus Postimees. 31. aprill 2017
- Enn Vetemaa Eesti biograafilises andmebaasis ISIK